Ragakāpa looduspark
Ragakāpa looduspark
- Tīklu iela 1a, Buļļuciems
- +371 67730078
- pieriga@daba.gov.lv
- 56.9961349,23.9155135
- Jalgrattarent jm
- Avatud ööpäevaringselt
Der Route beifügen
Pargi pindala on 150 hektarit. Ragakāpa looduspark on kaitsealune loodusala, mis on loodud säilitamaks vanade männimetsadega kaetud liivaluiteid ja mitmekülgset loodust mererannikul. Ragakāpa luide, mis on 17 meetrit pikk, on riikliku kaitse all 1962. aastast. Parki on loodud kaks loodusrada, et külastajad saaksid tutvuda territooriumil asuvate loodusobjektidega. Esimene rada viib läbi männimetsa, on ligikaudu 2 km pikk ning koosneb suuresti laudteedest. Rajale on paigutatud ka infotahvlid ja pingid ning järsematesse kohtasse ka trepid. Vabaõhumuuseumi läheduses saab sellelt rajalt mööda treppe liikuda teisele rajale, mida majandab AS Läti Riigimetsad. Loodusrajal leiate infot pargi looduse mitmekülgsusest, Ragakāpa maastiku ebatavalisest ajaloost, pargis leiduvatest taimedest, looduslikult vana männimetsa arengust ja putukate jälgedest metsas. Looduspargi vahetpidamata muutuv ökosüsteem on paljude haruldaste liikide ainus varjupaik. Siin asub seitse Euroopa Liidus kaitse all olevat biotoopi, sealhulgas embrüonaalsed luited, valged luited, metsistunud rannikuluited ja looduslikult arenenud vanad okaspuumetsad. Metsistunud rannikuluited on erilise kaitse all olev biotoop Lätis. Pargis võib kohata 21 liiki, mis on erilise kaitse all Lätis: kaheksa taimeliiki, üks seeneliik, kaheksa putukaliiki ja neli linnuliiki. Pargis kasvab Euroopa Liidus kaitsealune nõmmnelk, pesitseb õõnetuvi, musträhn, nõmmelõoke ja nõmmekiur. Ragakāpa looduspargi looduse väärtuslikkust arvesse võttes on park liidetud Euroopa Liidu kaitsealuste territooriumite võrku NATURA 2000.
Ragakāpa rahvuspargis ootavad ja saadavad sind nii uhkelt õitsevad kui välimuselt tagasihoidlikumad taimed. Igaüks neist on kasvades kohandunud erilistele tingimustele. Metsaste rannikuluidete päikselistel nõlvadel peesitavad taimeliigid, keda kuivus ei häiri, samas kui kuivemad põhjapoolsed nõlvad on mõnevõrra niiskemad ja sobivad niiskust sallivatele liikidele. Ka mere lähedus, tuule mõju ja kergelt soolane liivapind loovad kordumatu mikromaailma, kus jäävad ellu vaid vastupidavaimad. Siin leidub kaheksa Lätis kaitsealust taimeliiki.
Läti elanikele ei paista luited tavaliselt midagi erilist olevat – oleme harjunud nägema neid pea kogu meie riigi ranniku 500 kilomeetri ulatuses. Ometi pole mitmel pool maailmas taolisi luiteid üleüldse, mistõttu neid peetakse ainulaadseteks ökosüsteemideks Euroopa tasemel. Paljudele taime- ja loomaliikidele on luited ainsaks sobivaks elukeskkonnaks. Luidete alustaimestu on väga habras. Seetõttu on ka keelatud alustaimestu kahjustamine, transpordivahenditega liiklemine luidetel, tuletegemine ja telkimine. Luited on mereranda kujunenud sadade aastate vältel. Kunagi ringi rännanud valgete liivaluidete kohale istutati 20. sajandi algul metsad – siia istutati mände, mis taluvad raskeid kasvutingimusi rannikul. Eesluited ehk luited, mis asuvad merele kõige lähemal, jätkavad oma kujunemist siiamaani.
Kuivad ja auklikud männipuud on oluliseks elupaigaks erinevatele linnuliikidele. Aukudes pesitsevad rähnad, tihased, kärbsenäplased, ka öökullid ja isegi teatud pardiliigid. Vanad ja suuremõõdulised surnud puud muutuvad omamoodi korrusmajadeks – puuõõnsustes võivad pesitseda kärbsenäplased ja tihased, koore all võib pesa teha endale porr, murdunud tüve otsas võib omakorda elama hakata mõni rästaliik. Õõnsused puudes võivad tekkida mitmel viisil – nad võivad avaneda puu murdumiskohtadesse, kui puu kõduneb aja vältel seente, putukate ja lindude abil. Olulisimad augutahujad metsas on rähnad, kes teevad iga aasta uue augu – tulevastel aastatel saab neis pesitseda mõni muu lind, kes auke ise teha ei oska. Haruharva tahuvad auke ka kaks tihaseliiki, tutt-tihane ja põhjatihane, kes kasutavad selleks otstarbeks tavaliselt pehme ja kõdunenud sisemusega puid.
