Sloka evangeelne luteri kirik
Sloka evangeelne luteri kirik
- Raiņa iela 4, Sloka
- http://www.slokasdraudze.lv/
- +371 67730163
- 56.9432030,23.6195114
- Kirikud
- Avatud ööpäevaringselt
Der Route beifügen
1854. aasta 3. jaanuaril anti kogudusele kasutuseks uus kivist kirik. Tänapäeval näeme mitu korda ümberehitatud ja laiendatud kirikut. Esiteks ehitati kirikule juurde eraldi puidust käärkamber. Koguduse kirikuõpetaja Fīrufsi ja kogukonna esimehe R. Polmanise juhtimisel pühitseti see juurdeehitis sisse 1869. aasta 17. augustil. Kavatseti ehitada kirikule torn, kuid esimese maailmasõja tõttu ei olnud võimalik seda teostada. Vene sõjavägi viis minema kirikukellad. Ka saksa sõjavägi pommitas kahe aasta vältel Slokat. Kirikuõpetaja V. Rozenieks hakkas vaatamata pommitamisele pidama jumalateenistusi. Kuid 1916. aastal oli keelatud neid pidada kirikus. Kristlased kogunesid kaugematesse majadesse ja ka surnuaeda. 1919. aastal pommitasid enamlased kirikut, mis sai oluliselt kahjustada. Järgmise ümberehituse kirikus teostas Riia müürseppade vanem Kristians Ķērgalvis kirikuõpetaja Rozenieksi ja kogukonna esimehe Ungern-Sternbergi algatusel, arhitekti Wilhelm Bockslaff projekti järgi (puidutööd teostas E. Šteinerts). Ulatuslikke vahendeid ümberehituseks annetasid alates 1898. aastat Liivimaa konsistoorium, Evangeelne luteri abiselts, Balti tselluloosivabrik Slokas kui ka muud kogudused.
1903. aasta 31. augustil sisenes kogudus renoveeritud pühakotta. Selle piduliku jumalateenistuse helistas sisse uus kell, mis kaalus 18 puuda.
1911. aasta 16. oktoobril pühitseti sisse Sloka kirikus uus Walkeri orel.
Esimese maailmasõja ajal kannatas kirik ja orel pommitamiste ja vene sõduritest marodööride all. Ometi säilis altarimaal ja orel. Kogudus, eriti kellamees I. Bērziņš ja ta abikaasa Trīne, suutsid kaitsta koguduse vara. Annetatud vahenditega suudeti 1926. aastaks kirik taastada. Teise maailmasõja ajal kandis kirik võrreldes teiste Läti kirikutega vähe kahjustusi. Ometi oli vaja suuri remonditöid teostada. Sloka kirik teenis ligikaudu 322 aastat luterlasi kogu Jūrmala territooriumil alustades Buļļist ja lõpetades Kalnciemsi ning kaluriküladega. Vaid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ehitati elanike mugavuseks Buldurisse (1889), Ķemerisse (1897) ja Dubultisse (1909) kirikud.
