Translate

Use Google to translate the site. We are not responsible for the accuracy of the translation.
Tähelepanu! Pea meeles osta Jurmala sissesõiduluba.

Dzintari kontserdisaal

  • 1.jaanuar - 31.detsember

    • Esmaspäev10:00 - 17:30
    • teisipäev10:00 - 17:30
    • kolmapäev10:00 - 17:30
    • neljapäev10:00 - 17:30
    • reede10:00 - 17:30
    • laupäev10:00 - 17:30
    • pühapäev10:00 - 17:30
Dzintari kontserdisaal
Dzintari kontserdisaal
Dzintari kontserdisaal
Dzintari kontserdisaal
Dzintari kontserdisaal
Dzintari kontserdisaal
Dzintari kontserdisaal
Dzintari kontserdisaal
+4

Dzintari kontserdisaal on üks Läti olulisemaid kontserdipaiku ning üks Jūrmala tuntumaid kultuuri- ja arhitektuurimälestisi. Selle eripära kujundavad kõrgetasemeline muusikaprogramm, mere ja männimetsa lähedus ning eri ajastute arhitektuurikihid – 1930. aastate puidust kontserdisaal, sõjajärgse modernismi suvesaal ja 21. sajandi arhitektuursed täiendused. Siin toimuvad klassikalise, džäss- ja levimuusika kontserdid, festivalid, konkursid ning teised rahvusvahelise tähtsusega kultuurisündmused.

Edinburghi kontserdiaiast Dzintari kontserdisaalini

Kontserdielu sai selles paigas alguse juba 19. sajandi lõpus, kui praeguse kontserdisaali alal tegutses Edinburghi kontserdiaed. Jūrmala arenes sel ajal kiiresti kuurordina ning suvine puhkus põimus üha tihedamalt kontsertide, tantsuõhtute ja seltskonnaeluga.

20. sajandi alguseks oli Edinburghist kujunenud üks Jūrmala olulisemaid muusikaelu keskusi. Siin esinesid Berliini, Peterburi ja Varssavi orkestrid ning loodi Edinburghi sümfooniaorkester. 1930. aastatel oli programmis tähtsal kohal Arvīds Pārupsi juhatatud Läti Raadio sümfooniaorkester. Selle kontserte kanti üle ka raadio otse-eetris, mis kinnistas Dzintari rolli Läti muusikaelus.

Kolme ajastu arhitektuur

1936. aastal valmis arhitektide Aleksandrs Birzenieksi ja Viktors Mellenbergsi projekti järgi ligikaudu 690 istekohaga kinnine kontserdisaal. Hoone on ilmekas sõdadevahelise kuurordiarhitektuuri näide, milles põimuvad neoeklektika, rahvusromantismi ja art déco jooned. Tänapäeval tuntakse seda Dzintari kontserdisaali väikese saalina, kus toimuvad kontserdid aasta ringi.

1960. aastal avati ajaloolise hoone kõrval uus katusega suvine kontserdisaal ligikaudu 2000 külastajale. Selle projekteeris arhitekt Modris Ģelzis koostöös insener Andris Bite ja akustik Alberts Vecsīlisega. Avatud saal on üks silmapaistvamaid Läti sõjajärgse modernismi arhitektuuri näiteid. Kerge katusekonstruktsioon, saledad metalltoed ja avatus ümbritseva männimetsa poole loovad ruumi, kus arhitektuur, maastik ja heli sulanduvad terviklikuks elamuseks.

21. sajandil täiendati kontserdisaali kompleksi klaasitud sissepääsupaviljoni, avaramate avalike ruumide, maa-aluse taristu, artistiruumide ja korrastatud pargiga. Arhitektuuribüroo “Jaunromāns un Ābele” loodud uued mahud suhestuvad lugupidavalt nii ajaloolise puithoone kui ka Modris Ģelzise modernistliku arhitektuuriga.

Ansis Cīrulise seinamaalingud

Ajaloolise kontserdisaali fuajees on säilinud Jūrmalast pärit kunstniku Ansis Cīrulise seinamaalingud „Lielupe“, „Meri“ ja „Läti“, mis valmisid koos hoone rajamisega 1936. aastal. Neis avalduvad kunstnikule iseloomulik läti ornamentika, loodus- ja meremotiivid ning läti rahvusliku stiili esteetika.

1960. aastatel maaliti teosed üle, kuid 2016. aastal need restaureeriti ning tänapäeval on need taas kontserdisaali interjööris vaadeldavad. Need on oluline osa Läti monumentaalkunsti pärandist ja Dzintari kontserdisaali kultuuriloolisest väärtusest.

Läti ja maailma muusikaelus

Dzintari kontserdisaal on aastakümneid olnud üks Läti tähtsamaid muusikalavasid. Siin esinevad regulaarselt Läti nimekamad solistid, dirigendid ja kollektiivid, samal ajal kui saali rahvusvahelist mainet on kujundanud maailmatasemel artistid ja orkestrid.

Dzintari laval on esinenud Kuninglik Concertgebouw’ orkester, Londoni Sümfooniaorkester, Viini Filharmoonikud ja Iisraeli Filharmooniaorkester, samuti dirigendid Riccardo Muti, John Eliot Gardiner, Daniel Harding ja Zubin Mehta. Rahvusvaheliselt tunnustatud solistidest on siin üles astunud Elīna Garanča, Renée Fleming, Joshua Bell, Yuja Wang, András Schiff, Jan Lisiecki, Mischa Maisky ja Chris Botti.

Festivalid ja traditsioonid

Festivalid, konkursid ja iga-aastased kontserditraditsioonid moodustavad olulise osa Dzintari kontserdisaali identiteedist. Alates 2015. aastast toimub siin Jūrmala festival, mis toob kokku Läti ja välismaa artistid sümfoonilise ja kammermuusika kavades ning erilistel sündmustel nii linnas kui ka mere ääres.

Kontserdisaalis toimuvad regulaarselt ka rahvusvaheline Hans Gabor Belvedere noorte ooperilauljate konkurss, rahvusvaheline Läänemere koorikonkurss, džässikontserdid, balletiprogrammid ning maestro Raimonds Paulsi iga-aastased kontserdid. Need traditsioonid kinnitavad, et Dzintari kontserdisaal ei ole üksnes ajalooline mälestis, vaid ka elav ja rahvusvaheliselt aktiivne kultuuriasutus.

Läti kultuurikaanonis

Dzintari kontserdisaal kuulub Läti kultuurikaanonisse arhitektuuri ja disaini valdkonnas. Selle väärtuse loob eri ajastute arhitektuuri ainulaadne kooslus – 1930. aastate puitarhitektuur, sõjajärgne modernism ja 21. sajandi nüüdisaegsed täiendused.

Dzintari kontserdisaal ei ole üksnes üks Läti olulisemaid avaliku arhitektuuri näiteid, vaid ka lahutamatu osa Jūrmala kultuurimaastikust ja Läti muusikaajaloost.

Tuvākie pasākumi

    laupäev, 31.oktoober
    18:00 - 02:00

    Ieva Kerēvica ja Läti Raadio bigbänd. Zigmars Liepiņš muusikaõhtu | Dzintaru kontserdisaal

    • https://dzintarukoncertzale.lv/

    Esinejad:

    Ieva Kerēvica – vokaal

    Läti Raadio bigbänd

    Läti Raadio bigbänd koos vokalist Ieva Kerēvicaga esitab kontserdiprogrammi, mis on pühendatud Läti helilooja Zigmars Liepiņši loomingule – 1970. aastate ansambli „MODO“ lauludest kuni filmi- ja teatrimuusikani.

    Zigmars Liepiņši teosed kõlavad bigbändi arranžeeringutes uues muusikalises seades. Kavas on nii ansambli „MODO“ laulud kui ka helilooja tuntud meloodiad filmi- ja teatrilavastustest.

    Programmi idee autor ja solist on Ieva Kerēvica. Arranžeeringud on loonud Ritvars Garoza, Madars Kalniņš ja Kārlis Vanags.

    Kontsert on pühendatud Läti muusikakultuuri pärandile ning Zigmars Liepiņši loomingu mitmekesisusele.

    Piletid saab osta siit.

    Sulge
    laupäev, 26.september
    18:00 - 02:00

    Prantsuse saksofoni kuldajastu | Dzintari kontserdisaal

    Kontserdi „Prantsuse saksofoni kuldajastu“ programm on pühendatud prantsuse saksofonimuusikale ning avab ajastu, mil see instrument saavutas Prantsusmaal oma õitsengu. Kontserdi repertuaari kuuluvad lisaks tuntud suurkujude Georges Bizet’ ja Darius Milhaud’ teostele ka harvemini esitatavad heliteosed, sealhulgas Alfred Desenclosi ja Paule Maurice’i kompositsioonid, mille loominguline panus toob programmi värske ja mitmekülgse vaatenurga.

    Esinejad:

    • Soran Lind (Norra), saksofon.
    • Eirik Haug Stømner (Norra), klaver.

    Kontserdi kestus: 1 tund ja 30 minutit (sh vaheaeg).

    Pileteid saab osta siit.

    Sulge
    pühapäev, 4.oktoober
    14:00 - 02:00

    Nädalalõpu muusika. Andris Ērglis ja sõbrad | Dzintaru kontserdisaal

    • https://dzintarukoncertzale.lv/

    Sooloprogrammis „Satikšanās“ esitab Andris Ērglis koos muusikute Gundars Lintiņši (trummid), Modris Laizānsi (basskitarr) ja Juris Kristonsiga (klahvpillid) endale lähedasi laule uues muusikalises seades.

    Kontserdiprogrammi täiendavad Andris Ērgļise lood muusikast, inimestest ja sündmustest tema professionaalse tegevuse jooksul.

    Esinejad:

    • Andris Ērglis – vokaal
    • Gundars Lintiņš – trummid
    • Modris Laizāns – basskitarr
    • Juris Kristons – klahvpillid
    • Jānis Ozols – kontserdi juht

    Kontserdi kestus: 1 tund ja 30 minutit, vaheajata.

    Piletid saab osta siit.

    Sulge

Lähimad kohad