Dzintari kontserdisaal on üks Läti olulisemaid kontserdipaiku ning üks Jūrmala tuntumaid kultuuri- ja arhitektuurimälestisi. Selle eripära kujundavad kõrgetasemeline muusikaprogramm, mere ja männimetsa lähedus ning eri ajastute arhitektuurikihid – 1930. aastate puidust kontserdisaal, sõjajärgse modernismi suvesaal ja 21. sajandi arhitektuursed täiendused. Siin toimuvad klassikalise, džäss- ja levimuusika kontserdid, festivalid, konkursid ning teised rahvusvahelise tähtsusega kultuurisündmused.
Kontserdielu sai selles paigas alguse juba 19. sajandi lõpus, kui praeguse kontserdisaali alal tegutses Edinburghi kontserdiaed. Jūrmala arenes sel ajal kiiresti kuurordina ning suvine puhkus põimus üha tihedamalt kontsertide, tantsuõhtute ja seltskonnaeluga.
20. sajandi alguseks oli Edinburghist kujunenud üks Jūrmala olulisemaid muusikaelu keskusi. Siin esinesid Berliini, Peterburi ja Varssavi orkestrid ning loodi Edinburghi sümfooniaorkester. 1930. aastatel oli programmis tähtsal kohal Arvīds Pārupsi juhatatud Läti Raadio sümfooniaorkester. Selle kontserte kanti üle ka raadio otse-eetris, mis kinnistas Dzintari rolli Läti muusikaelus.
1936. aastal valmis arhitektide Aleksandrs Birzenieksi ja Viktors Mellenbergsi projekti järgi ligikaudu 690 istekohaga kinnine kontserdisaal. Hoone on ilmekas sõdadevahelise kuurordiarhitektuuri näide, milles põimuvad neoeklektika, rahvusromantismi ja art déco jooned. Tänapäeval tuntakse seda Dzintari kontserdisaali väikese saalina, kus toimuvad kontserdid aasta ringi.
1960. aastal avati ajaloolise hoone kõrval uus katusega suvine kontserdisaal ligikaudu 2000 külastajale. Selle projekteeris arhitekt Modris Ģelzis koostöös insener Andris Bite ja akustik Alberts Vecsīlisega. Avatud saal on üks silmapaistvamaid Läti sõjajärgse modernismi arhitektuuri näiteid. Kerge katusekonstruktsioon, saledad metalltoed ja avatus ümbritseva männimetsa poole loovad ruumi, kus arhitektuur, maastik ja heli sulanduvad terviklikuks elamuseks.
21. sajandil täiendati kontserdisaali kompleksi klaasitud sissepääsupaviljoni, avaramate avalike ruumide, maa-aluse taristu, artistiruumide ja korrastatud pargiga. Arhitektuuribüroo “Jaunromāns un Ābele” loodud uued mahud suhestuvad lugupidavalt nii ajaloolise puithoone kui ka Modris Ģelzise modernistliku arhitektuuriga.
Ajaloolise kontserdisaali fuajees on säilinud Jūrmalast pärit kunstniku Ansis Cīrulise seinamaalingud „Lielupe“, „Meri“ ja „Läti“, mis valmisid koos hoone rajamisega 1936. aastal. Neis avalduvad kunstnikule iseloomulik läti ornamentika, loodus- ja meremotiivid ning läti rahvusliku stiili esteetika.
1960. aastatel maaliti teosed üle, kuid 2016. aastal need restaureeriti ning tänapäeval on need taas kontserdisaali interjööris vaadeldavad. Need on oluline osa Läti monumentaalkunsti pärandist ja Dzintari kontserdisaali kultuuriloolisest väärtusest.
Dzintari kontserdisaal on aastakümneid olnud üks Läti tähtsamaid muusikalavasid. Siin esinevad regulaarselt Läti nimekamad solistid, dirigendid ja kollektiivid, samal ajal kui saali rahvusvahelist mainet on kujundanud maailmatasemel artistid ja orkestrid.
Dzintari laval on esinenud Kuninglik Concertgebouw’ orkester, Londoni Sümfooniaorkester, Viini Filharmoonikud ja Iisraeli Filharmooniaorkester, samuti dirigendid Riccardo Muti, John Eliot Gardiner, Daniel Harding ja Zubin Mehta. Rahvusvaheliselt tunnustatud solistidest on siin üles astunud Elīna Garanča, Renée Fleming, Joshua Bell, Yuja Wang, András Schiff, Jan Lisiecki, Mischa Maisky ja Chris Botti.
Festivalid, konkursid ja iga-aastased kontserditraditsioonid moodustavad olulise osa Dzintari kontserdisaali identiteedist. Alates 2015. aastast toimub siin Jūrmala festival, mis toob kokku Läti ja välismaa artistid sümfoonilise ja kammermuusika kavades ning erilistel sündmustel nii linnas kui ka mere ääres.
Kontserdisaalis toimuvad regulaarselt ka rahvusvaheline Hans Gabor Belvedere noorte ooperilauljate konkurss, rahvusvaheline Läänemere koorikonkurss, džässikontserdid, balletiprogrammid ning maestro Raimonds Paulsi iga-aastased kontserdid. Need traditsioonid kinnitavad, et Dzintari kontserdisaal ei ole üksnes ajalooline mälestis, vaid ka elav ja rahvusvaheliselt aktiivne kultuuriasutus.
Dzintari kontserdisaal kuulub Läti kultuurikaanonisse arhitektuuri ja disaini valdkonnas. Selle väärtuse loob eri ajastute arhitektuuri ainulaadne kooslus – 1930. aastate puitarhitektuur, sõjajärgne modernism ja 21. sajandi nüüdisaegsed täiendused.
Dzintari kontserdisaal ei ole üksnes üks Läti olulisemaid avaliku arhitektuuri näiteid, vaid ka lahutamatu osa Jūrmala kultuurimaastikust ja Läti muusikaajaloost.
Jõulufestivali kontserdil esitab pianist Reinis Zariņš prantsuse helilooja Olivier Messiaeni klaveritsükli „Kakskümmend pilku Jeesuslapsele”.
Kahekümneosaline tsükkel on pühendatud Kristuse sünni teemale ning ühendab religioosse sümboolika, meditatsiooni ja emotsionaalselt mitmekesise muusikalise väljenduse. Teoses vahelduvad monumentaalsed ja ekstaatilised lõigud vaiksete ning kontemplatiivsete osadega.
Kontserdi kestus on 2 tundi ilma vaheajata.
Pileteid saab osta siit.
Sulge
Jõulufestivali kontserdil astub üles etnopopi ansambel „Tautumeitas” koosseisus Asnate Rancāne, Aurēlija Rancāne, Laura Līcīte, Gabriēla Zvaigznīte, Annemarija Moiseja ja Kate Slišāne.
Ansambli muusikas põimuvad läti rahvalaulude meloodiad ja tekstid mitmehäälsete harmooniate, kaasaegsete rütmide ning elektroonilise kõlaga. „Tautumeitase” visuaalses kujunduses on traditsioonilised motiivid ühendatud kaasaegse ja futuristliku esteetikaga.
Pileteid saab osta siit.
Sulge
Jõulufestivali kontserdil esitab pianist Reinis Zariņš prantsuse helilooja Olivier Messiaeni klaveritsükli „Kakskümmend pilku Jeesuslapsele”.
Kahekümneosaline tsükkel on pühendatud Kristuse sünni teemale, ühendades religioosse sümboolika, meditatsiooni ja emotsionaalselt mitmekesise muusikalise väljenduse. Teoses vahelduvad monumentaalsed ja ekstaatilised lõigud vaiksete ning kontemplatiivsete osadega.
Kontserdi kestus on 2 tundi ilma vaheajata.
Pileteid saab osta siit.
Sulge
Kontserdiprogrammis esinevad pianist Matīss Žilinskis ja trio „Tresensus” – koklemängija Līga Griķe, saksofonist Aigars Raumanis ja löökpillimängija Uģis Upenieks.
Kavas põimuvad Arvīds Žilinskise ja Matīss Žilinskise muusika – Arvīds Žilinskise teosed uutes instrumentatsioonides, Matīss Žilinskise originaallooming ning tsükkel „Lapsepõlvepildid” Matīssi seades. Kontserti juhib Jānis Ozols.
Kontserdi kestus on 1 tund ja 30 minutit ilma vaheajata.
Pileteid saab osta siit.
Sulge
Konkursi „Ineses Galantes talanti 2026” finaalis astuvad üles noored vokalistid ja instrumentalistid neljas kategoorias: vokaalkunst, klahvpillid, keelpillid ning puhkpillid ja löökpillid. Finaali lõpetab konkursi laureaatide autasustamine.
Finaal toimub 28. novembril kell 10.00–22.00 Dzintari kontserdisaali Väikeses saalis. Täpne programm ja osalejate esinemisajad avaldatakse konkursi veebilehel. Sissepääs on tasuta ning eelregistreerimine ei ole vajalik.
Jūrmala linnavalitsus ei ole ürituse korraldaja ega vastuta selle sisu, läbiviimise, kvaliteedi ega korraldajate esitatud teabe õigsuse eest.
Sulge
Kontserdiprogrammis „Neli kitarri” astub üles Riia kitarrikvartett koosseisus Kaspars Zemītis, Kārlis Matīss Zitmanis, Miks Akots ja Kristens Kupčs. Kavas on Andrew Yorki teos „Quiccan”, kitarristide endi kompositsioonid, samuti Enrique Granadose, Zigmars Liepiņši ja Emīls Dārziņši muusika, läti rahvalaulud ning katkendid muusikalist „Helisev muusika”.
Kontserti juhib Jānis Ozols. Kontserdi kestus on 1 tund ja 30 minutit ilma vaheajata.
Pileteid saab osta siit.
Sulge
Kontserdikavas „Ir viens vakars” esitavad sopran Elīna Šimkus ja pianist Vestards Šimkus läti vokaallüürika teoseid.
Kavas kõlavad Jāzeps ja Jānis Mediņši, Emīls Dārziņši, Jāzeps Vītolsi ja Ēriks Ešenvaldsi helilooming ning Vestards Šimkuse originaalteosed häälele ja klaverile.
Kontsert on valminud koostöös Läti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja VSIA „Latvijas koncerti”ga.
Kontserdi kestus on 1 tund ja 10 minutit ilma vaheajata.
Pileteid saab osta siit.
Jūrmala linnavalitsus ei ole ürituse korraldaja ega vastuta selle sisu, läbiviimise, kvaliteedi ega korraldajate esitatud teabe täpsuse eest.
Sulge
Esinejad:
Ieva Kerēvica – vokaal
Läti Raadio bigbänd
Läti Raadio bigbänd koos vokalist Ieva Kerēvicaga esitab kontserdiprogrammi, mis on pühendatud Läti helilooja Zigmars Liepiņši loomingule – 1970. aastate ansambli „MODO“ lauludest kuni filmi- ja teatrimuusikani.
Zigmars Liepiņši teosed kõlavad bigbändi arranžeeringutes uues muusikalises seades. Kavas on nii ansambli „MODO“ laulud kui ka helilooja tuntud meloodiad filmi- ja teatrilavastustest.
Programmi idee autor ja solist on Ieva Kerēvica. Arranžeeringud on loonud Ritvars Garoza, Madars Kalniņš ja Kārlis Vanags.
Kontsert on pühendatud Läti muusikakultuuri pärandile ning Zigmars Liepiņši loomingu mitmekesisusele.
Piletid saab osta siit.
Sulge
Sooloprogrammis „Satikšanās“ esitab Andris Ērglis koos muusikute Gundars Lintiņši (trummid), Modris Laizānsi (basskitarr) ja Juris Kristonsiga (klahvpillid) endale lähedasi laule uues muusikalises seades.
Kontserdiprogrammi täiendavad Andris Ērgļise lood muusikast, inimestest ja sündmustest tema professionaalse tegevuse jooksul.
Esinejad:
Kontserdi kestus: 1 tund ja 30 minutit, vaheajata.
Piletid saab osta siit.
Sulge
Anname teada, et algselt 14. veebruarile kavandatud kontsert on edasi lükatud 12. detsembrile. Kontserdi programm ja toimumiskoht jäävad samaks. Piletite tagastamise ja muude küsimuste korral palume helistada telefonil 67205485.
Pianist Aurēlija Šimkuse soolokontserdil kõlab Joseph Haydni, Ludwig van Beethoveni, Johannes Brahmsi ja Franz Liszti klaverimuusika. Kavas on Haydni klaverisonaat c-moll, Beethoveni klaverisonaat nr 31, Brahmsi „Klaveripalad” op. 119 ning Liszti Teine ballaad ja Ungari rapsoodia nr 15.
Kontserdikava ühendab Viini klassitsismi ja romantismi teoseid. Kontserdi kestus on 2 tundi kahes osas.
Pileteid saab osta siit.
Jūrmala linnavalitsus ei ole ürituse korraldaja ega vastuta selle sisu, läbiviimise, kvaliteedi ega korraldajate esitatud teabe õigsuse eest.
Sulge