Ķemeri kuurordi park

       

 

Teie nimi Adressaadi e-post Saadetav info Ķemeri kuurordi park https://visitjurmala.lv/ee/plaani/rituse-koht/kemeri-kuurordi-park/ Kontrollkood

Saata

+10

Kemeri maastikukaitseala koos Versupite jõe kaldal väänlevate teeradadega kavandas Riia aednik Heinrich Vagner ning 1839. aastal alustati ehitust. Järgneva saja aasta jooksul toimus ala pidev arendamine ja edendamine. Pärast Ķemeri hotel ehitamist aastal 1936, loodi selle lääneossa sümmeetriline lilleaed muru, lilleistanduste ja alleedega. Ķemeri kuurordipargi territooriumil asub ka Ķemeri veetorn – 42 meetri kõrgune hoone, mis kuulub Läti tööstuspärandi hulka ja on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis. Torn ehitati 1929. aastal.

Pargis jalutamist peeti üheks patsientide tervenemise eelduseks. Üle Versupite jõe on ehitatud mitu väikest silda: "Ohete" sild, "Kapriiside" sild, "Musikaalne" sild jne. Ķemeri park on Läti Vabariigis, väljaspool Riiat, üks vanimaid ja pindalalt suuremaid avalikke parke. 20. sajandi 30ndateks aastateks ulatus jalutusradade kogupikkus 15 kilomeetrini ja Versupite jõge ning kanaleid oli isegi võimalik ületada väikeste julladega.

• Postkaart, 1936–1939. Foto – A. Cīrulis. Ķemeri – Riigihotell, vaade ülalt terrassi poolt – vasakul korrapärase kujundusega pargihaljastus, torni tipus lehvib Läti lipp.

• Postkaart, 1936–1939. Ķemeri. Vaade Ķemeri hotellile pargi poolt – esiplaanil dekoratiivne lillepeenar ja pargitee, taustal monumentaalne fassaad koos terrassiga.

• Postkaart, 1936–1939. V. Upītis. Ķemeri – Riigihotell. Vaade terrassile ja aiale; esiplaanil – terrass laudade, toolide ja päikesevarjudega, tagapool sümmeetriliselt kujundatud haljastus ja pargiteed.

Ajaloolised postkaardid – Jūrmala muuseumi arhiivist.