Jūrmala muuseum, Tirgoņu iela 29, Majori

„Voolus“ (Plūsmā, 03.07–13.09.) – rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus Jūrmala muuseumis, mis kutsub mõtisklema nähtamatute protsesside üle – intuitsiooni, teadvuse, mälu, kohtumiste, muutuste ja inimese sisemise voolamise üle. Näitusel osaleb 23 eri põlvkondade Läti ja välismaa kunstnikku, kelle looming hõlmab maalikunsti, graafikat, skulptuuri, klaasi- ja tekstiilikunsti, videot ning installatsiooni. Näituse ideeline alus lähtub Carl Gustav Jungi mõtetest kollektiivse alateadvuse ja inimese individuaalse vaimse arengu teekonna kohta, käsitledes samal ajal tänapäeval olulisi küsimusi teadlikust kohalolust, inimestevahelisest seotusest ning võimest tajuda maailma väljaspool ratsionaalselt mõõdetavat. Näitus „Voolus“ ei paku valmis vastuseid, vaid kutsub peatuma, küsimusi esitama ja kunsti kogema.

Audiovisuaalne ruum “Puhkaja teel Jūrmalasse” (“Atpūtnieks ceļā uz Jūrmalu”, kuni 14.02.2027) – näitus kutsub kogema emotsionaalselt laetud teekonda kuurorti eri ajastutel – hobuvankritest ja aurulaevadest kuni raudteeliikluseni. Heli, pildi ja ruumilise stsenograafia abil võimaldab näitus sisse elada ajaloolise teekonna meeleollu ning kohtuda kauaoodatud merega meelte kaudu.

Jūrmala Kultuurikeskus (Jomase tn 35, Majori)

Kaspars Migla fotonäitus “Jalutuskäik kaunis Jūrmalas” (kuni 7. septembrini) – näitus kutsub külastajaid visuaalsele rännakule 20. sajandi esimese poole Jūrmalasse, tuues esile kuurortlinna elava, elegantse ja mitmekesise paigana. Fotodel on jäädvustatud rannapromenaadid, supelasutused, sanatooriumid, raudteejaamad, kohvikud, kontserdiaiad, paadisillad, Ķemeri park ning Jomase tänava vilgas elu. Liitreaalsuse rakenduse Old Jurmala abil kohtuvad ajaloolised fotod tänapäevase linnaruumiga, võimaldades näha, kuidas Jūrmala on ajas muutunud, säilitades samal ajal oma ainulaadse kuurordihõngu.

Bulduri näitusemaja, Muižas iela 6, Bulduri

“Jūrmalast Ruhnu saareni. Maalikunstnik Voldemārs Caune 125” (“No Jūrmalas līdz Roņu salai. Gleznotājam Voldemāram Caunem – 125”, 06.05–05.07) – väljapaistvale Läti figuraalmaali esindajale Voldemārs Caunele pühendatud näitus, mis tõstab esile mereranniku maastikke, kalurite elu ja Läänemere-äärsete inimeste maailma tema loomingus. Ekspositsioonis on väljas teosed 20. sajandi 1930.–1960. aastatest – Jūrmala loodusvaated, kalurite kujud, Ruhnu saare maastikud ja selle elanike portreed. Näitus avab kunstniku oskust jäädvustada psühholoogilise nüansitundlikkusega rannikuäärset argipäeva, inimeste iseloome ja ajastu meeleolu. Näitusele kuulub ka figuraalkompositsioon “Vana muusika. Alsunga pillimehed” (“Senā mūzika. Alšvangas spēlmaņi”, 1940), mis tähistab sümboolselt muutusi kunstniku elus ja ajastu kontekstis.

“Läti mereäärsed lillekesed: Katrīna Reinovska luulemaastik 19. sajandi lõpul” (09.07.–13.09.) – näitus on pühendatud Bulduri elanikule Katrīna Reinovskale (1845–1923), esimesele läti naisluuletajale, kelle luuletused avaldati eraldi raamatuna. Tema 1875. aastal ilmunud luulekogu “Läti mereäärsed lillekesed” kujunes oluliseks teerajajaks naiste tulekule läti kirjandusse. Näitus on loodud sümboolse “luuletaja toana”, kus 19. sajandi lõpu esteetika, luulekujundid, mere lähedus ja kaluriperekonna pärand kutsuvad mõtisklema selle üle, mida tähendab olla esimene.

Võimalus heita pilk Jūrmala kunstilegendiks saanud, oma aja ühe silmapaistvama Läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljeesse ja loomingulisse maailma.

Aspazija maja, Z. Meierovica prospekts 18/20, Dubulti

“Naise kaaslane – käekott” (“Sieviešu pavadone – rokassomiņa”, 28.05–19.09) – näitus Aspazija majas, mis avab käekoti kui praktilise, esteetilise ja ajastut iseloomustava naise kaaslase tähenduse. Ekspositsioonis on väljas käekotid 19. sajandi 1880. aastatest kuni Teise maailmasõjani, valmistatud siidist, nahast, hõbedast, metallist ja muudest materjalidest. Näitus koondab esemeid 12 Läti muuseumi kogudest ja 27 erakollektsioonist, sealhulgas käekotte, mis on kuulunud silmapaistvatele Läti kultuuritegelastele – Elvīra Bramberga, Dace Akmentiņa, Emīlija Bērziņa, Elfrīda Pakule ja Anna Brigadere.

Kunstijaam Dubulti, Zigfrīda Meierovica prospekts 4, Dubulti

Gļebs Panteļejevsi näitus “Monumendid” (“Monumenti”, 12.06–02.09) – Läti skulptori isikunäitus, kus kunstnik käsitleb vabaduse, moraalsete väärtuste ja inimese sisemise vastutuse küsimusi. Gļebs Panteļejevs on üks olulisemaid Läti kaasaegse ja monumentaalskulptuuri autoreid, kelle looming austab isiksusi, ajaloolist mälu ja ühiskonnale olulisi põhimõtteid. Näitusel “Monumendid” mõtiskleb kunstnik hinge liikuvuse ja vabaduse hapruse üle ajal, mil inimene võib ise muutuda omaenda ebavabaduse kaasosaliseks. Panteļejevsi skulptuurile on iseloomulik klassikaline vormimeisterlikkus, modernistlik üldistus ning võime muuta monumentaalsed teemad isiklikuks ja emotsionaalselt laetud kogemuseks.

Jūrmala kultuuriruumi ja keskkonnadisaini keskus (Pils iela 1, Dubulti)

Gundars Ūķise fotonäitus „Möödujad“ (08.07.–28.08.) – näitus koondab 20 aasta jooksul enam kui 40 maailma riigis tehtud fotosid, mille keskmes on inimene – juhuslikult kohatud mööduja. Gundars Ūķis pildistab inimesi hetkel, mil nad ei ole veel kaamera kohalolust teadlikud, mistõttu säilib fotodel igapäevaelu loomulikkus, liikumine ja lavastamata kohalolu. Näitus loob isikliku ja samas avara vaate inimesele eri kultuurides, linnades ja olukordades, võimaldades märgata hetki, mis tavaliselt mööduvad märkamatult.

Galerii „Bastejs“ (Skultese tänav 10, Priedaine)

Helēna Heinrihsone näitus „FETISH AS ART“ ja Gustavs Filipsonsi näitus „VISITORS“ (22.07–30.08) – kaks uut isikunäitust, mis käsitlevad inimese sisemaailma, isiklikke sümboleid ja kunsti võimet avada teadvuse sügavamaid kihte.

Näitusel „FETISH AS ART“ käsitleb Helēna Heinrihsone fetišit inimese enda loodud eseme, kujundi või sümbolina, mis on aja jooksul omandanud erilise tähenduse. Mõned fetišid saadavad inimest kogu elu, teised kaovad jäljetult. Kunstniku teostes saavad huulepulk, parfüüm, roosid ja naise kehakontuurid nii minimalistlike kui ka avaramate kompositsioonide keskseteks elementideks.

Gustavs Filipsonsi näituse „VISITORS“ jaoks loodud teosed avavad kunstniku sisemaailma otsinguid. Iga teos kannab iseseisvat sõnumit ning toimib märgi või suunaviidana isikliku arengu teel. Usaldades sidet teadvuse sügavamate kihtidega, püüdleb kunstnik sisemise vabaduse poole ja kutsub ka vaatajat sellest kogemusest osa saama.

Näitus „Kunstirand. Saladuste oaas“ | Dzintari rand

3. juulist kuni 6. septembrini on Dzintari rannas Turaidas tänava juures avatud skulptuuride ja objektide näitus „Kunstirand. Saladuste oaas“, kus osalevad Roberts Diners, Lilija Dinere, Matiass Jansons, Poola kunstnik Krzysztof Krzysztof, Mārtiņš Daksis, Leedu kunstnik Kęstutis Benedikas ja Artūrs Bogdanovs.

Vabaõhunäitus „Dzintari kontserdisaal 90“ Dzintari kontserdisaali kõrval asuval väljakul

Kuni 31. oktoobrini saab Dzintari kontserdisaali kõrval asuval väljakul vaadata vabaõhunäitust „Dzintari kontserdisaal 90“, mis tutvustab kontserdipaiga enam kui sajandipikkust arengulugu – Edinburghi kuurhoone meelelahutusaiast, kus toimusid ballid, operetid ja varietee-etendused, kuni olulise sümfoonilise muusika keskuseni. Näitus jälgib ka kontserdisaali arhitektuurilist kujunemist: 1936. aastal valminud ajaloolist saali Ansis Cīrulise seinamaalingutega, 1960. aastal avatud modernistlikku suvekontserdisaali ning 21. sajandil lisandunud arhitektuurseid täiendusi. Ajaloolised fotod ja dokumentaalsed materjalid avavad Dzintarit paigana, kus kuurordikultuur, muusika ja arhitektuur on kujundanud ühe Läti tuntuma kultuurisümboli.