Jūrmala muuseum, Tirgoņu iela 29, Majori

„Voolus“ (Plūsmā, 03.07–13.09.) – rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus Jūrmala muuseumis, mis kutsub mõtisklema nähtamatute protsesside üle – intuitsiooni, teadvuse, mälu, kohtumiste, muutuste ja inimese sisemise voolamise üle. Näitusel osaleb 23 eri põlvkondade Läti ja välismaa kunstnikku, kelle looming hõlmab maalikunsti, graafikat, skulptuuri, klaasi- ja tekstiilikunsti, videot ning installatsiooni. Näituse ideeline alus lähtub Carl Gustav Jungi mõtetest kollektiivse alateadvuse ja inimese individuaalse vaimse arengu teekonna kohta, käsitledes samal ajal tänapäeval olulisi küsimusi teadlikust kohalolust, inimestevahelisest seotusest ning võimest tajuda maailma väljaspool ratsionaalselt mõõdetavat. Näitus „Voolus“ ei paku valmis vastuseid, vaid kutsub peatuma, küsimusi esitama ja kunsti kogema.

Läti Keraamikaühingu näitus „Meililist” (18.09.–01.11.) – näitus toob kokku üle 60 Läti keraamiku ning käsitleb sõnumit ja selle erinevaid avaldumisvorme nüüdiskeraamikas. Iga teos pakub teemale isikupärase tõlgenduse, kutsudes mõtlema sõnumi kaduvuse, kestmisvõime ja emotsionaalse tähenduse üle. Näitust täiendab Jūrmala muuseumi Kaminasaalis eksponeeritav „Tudengite meililist”, mis tutvustab Läti Kunstiakadeemia noorte keraamikute loomingut.

Audiovisuaalne ruum “Puhkaja teel Jūrmalasse” (“Atpūtnieks ceļā uz Jūrmalu”, kuni 14.02.2027) – näitus kutsub kogema emotsionaalselt laetud teekonda kuurorti eri ajastutel – hobuvankritest ja aurulaevadest kuni raudteeliikluseni. Heli, pildi ja ruumilise stsenograafia abil võimaldab näitus sisse elada ajaloolise teekonna meeleollu ning kohtuda kauaoodatud merega meelte kaudu.

Jūrmala Kultuurikeskus (Jomase tn 35, Majori)

Kaspars Migla fotonäitus “Jalutuskäik kaunis Jūrmalas” (kuni 7. septembrini) – näitus kutsub külastajaid visuaalsele rännakule 20. sajandi esimese poole Jūrmalasse, tuues esile kuurortlinna elava, elegantse ja mitmekesise paigana. Fotodel on jäädvustatud rannapromenaadid, supelasutused, sanatooriumid, raudteejaamad, kohvikud, kontserdiaiad, paadisillad, Ķemeri park ning Jomase tänava vilgas elu. Liitreaalsuse rakenduse Old Jurmala abil kohtuvad ajaloolised fotod tänapäevase linnaruumiga, võimaldades näha, kuidas Jūrmala on ajas muutunud, säilitades samal ajal oma ainulaadse kuurordihõngu.

Bulduri näitusemaja, Muižas iela 6, Bulduri

“Läti mereäärsed lillekesed: Katrīna Reinovska luulemaastik 19. sajandi lõpul” (09.07.–13.09.) – näitus on pühendatud Bulduri elanikule Katrīna Reinovskale (1845–1923), esimesele läti naisluuletajale, kelle luuletused avaldati eraldi raamatuna. Tema 1875. aastal ilmunud luulekogu “Läti mereäärsed lillekesed” kujunes oluliseks teerajajaks naiste tulekule läti kirjandusse. Näitus on loodud sümboolse “luuletaja toana”, kus 19. sajandi lõpu esteetika, luulekujundid, mere lähedus ja kaluriperekonna pärand kutsuvad mõtisklema selle üle, mida tähendab olla esimene.

Anna Egle isikunäitus „Päikesepõimik” (17.09.–07.11.) – skulptori uusim teostesari, milles abstraktsed ja sümboolselt täpsed vormid põimuvad alateadvusest pärinevate kujunditega. Teosed on saanud inspiratsiooni läti rahvalaulude esteetikast, Läti loodusest ja inimkehast. Näitus jätkab skulptuurisarjas „Kolm korda üheksa” alanud loomingulisi otsinguid, keskendudes seekord ühendumise, põimumise ja terviklikkuse teemadele. Lätis, Vilniuses ja Californias valminud teosed ühendavad varem küpsenud ideed intuitiivsete vormiotsingutega. Päikesepõimikust saab siin sümboolne koht, kus aistingud, kogemused ja mälestused ühinevad tervikuks.

Võimalus heita pilk Jūrmala kunstilegendiks saanud, oma aja ühe silmapaistvama Läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljeesse ja loomingulisse maailma.

Aspazija maja, Z. Meierovica prospekts 18/20, Dubulti

“Naise kaaslane – käekott” (“Sieviešu pavadone – rokassomiņa”, 28.05–19.09) – näitus Aspazija majas, mis avab käekoti kui praktilise, esteetilise ja ajastut iseloomustava naise kaaslase tähenduse. Ekspositsioonis on väljas käekotid 19. sajandi 1880. aastatest kuni Teise maailmasõjani, valmistatud siidist, nahast, hõbedast, metallist ja muudest materjalidest. Näitus koondab esemeid 12 Läti muuseumi kogudest ja 27 erakollektsioonist, sealhulgas käekotte, mis on kuulunud silmapaistvatele Läti kultuuritegelastele – Elvīra Bramberga, Dace Akmentiņa, Emīlija Bērziņa, Elfrīda Pakule ja Anna Brigadere.

Rainise ja Aspazija suvemaja (Pliekšāna iela 5/7, Majori)

Maretta Staprāne-Bārlova näitus „LAIMA. RAIMONDS: Perekonnaõnne portreed“ (kuni 19. oktoobrini) – interdistsiplinaarne näitus, kus kohtuvad kunst ja neuroteadus. Näituse keskmes on 27 Staprānsi perekonna liiget neljast põlvkonnast. Portreedes on inimese välimus ühendatud mälestuste, isiklikult olulise muusika, lemmikvärvide ja -paikade ning EEG abil registreeritud ajutegevusega. EEG-andmeid ei kasutata õnne teaduslikuks mõõtmiseks, vaid need muudetakse visuaalseteks parameetriteks, mis mõjutavad teoste struktuuri, intensiivsust, detailsust ja teravust. Näitus ühendab Raimonds Staprānsi kunstipärandi järgmise põlvkonna vaatega perekonnale, identiteedile ja õnnekogemusele.

Kunstijaam Dubulti, Zigfrīda Meierovica prospekts 4, Dubulti

Näitus „Ukraina šerifid. Kodu mitte kaotada“ (11. septembrist 2. oktoobrini) – filmirežissöör Roman Bondarchuki ja Darya Averchenko näitus Ukraina Stara Zburjivka külast ning selle elanikest. Loo keskmes on külavanem Viktor Maruniak ja kaks kohalikku korravalvurit ehk „kül šerifit“, kelle igapäevaelu Bondarchuk dokumenteeris vahetult enne Krimmi okupeerimist ja pärast seda. Näitus ühendab autorite varem avaldamata videopäevikud, Ukraina sõjaarhiivi materjalid ja katkendid dokumentaalfilmist Ukraina šerifid (2015), käsitledes kogukonna iseorganiseerumist, sõja põhjustatud sunnitud ümberasumist ning püüdlusi säilitada side koduga.

Galerii Bastejs (Skultes iela 10, Priedaine)

Arturs Akopjansi näitus „Joe of Abstract” (05.09.–11.10.) – näitus käsitleb abstraktset maalikunsti iseseisva visuaalse keelena, milles kesksele kohale tõusevad värvi intensiivsus, kompositsioon ja rütm. Kunstnik otsib tasakaalu spontaanse žesti ja teadlikult loodud struktuuri vahel, ammutades inspiratsiooni argistest sündmustest ja juhuslikest tähelepanekutest – kohatud koerast, tänavategelasest või vaatest töölauale. Maalidest saavad kunstniku, materjali ja aja kohtumise jäädvustused, mis kõnetavad vaatajat konkreetse süžee asemel värvi, ruumi ja meeleolu kaudu.

Henri Preissi näitus „On Paper” (05.09.–11.10.) – Ameerika Ühendriikides elava Läti kunstniku digitrükiste näitus, mis põhineb 2017. aastal galeriis Bastejs toimunud näitusel „De Synthesized” eksponeeritud teostel. Töödes kohtuvad erinevate kultuuride jäljed, kunstniku perekondlik pärand ja nüüdisaegne visuaalne keel. Näituse pealkiri viitab sünteesi mõistele ja elektroonilisele muusikale, tuues esile kultuurimälu, isikliku kogemuse ja visuaalsete elementide koosmõju.

Näitus „Kunstirand. Saladuste oaas“ | Dzintari rand

3. juulist kuni 6. septembrini on Dzintari rannas Turaidas tänava juures avatud skulptuuride ja objektide näitus „Kunstirand. Saladuste oaas“, kus osalevad Roberts Diners, Lilija Dinere, Matiass Jansons, Poola kunstnik Krzysztof Krzysztof, Mārtiņš Daksis, Leedu kunstnik Kęstutis Benedikas ja Artūrs Bogdanovs.

Vabaõhunäitus „Dzintari kontserdisaal 90“ Dzintari kontserdisaali kõrval asuval väljakul

Kuni 31. oktoobrini saab Dzintari kontserdisaali kõrval asuval väljakul vaadata vabaõhunäitust „Dzintari kontserdisaal 90“, mis tutvustab kontserdipaiga enam kui sajandipikkust arengulugu – Edinburghi kuurhoone meelelahutusaiast, kus toimusid ballid, operetid ja varietee-etendused, kuni olulise sümfoonilise muusika keskuseni. Näitus jälgib ka kontserdisaali arhitektuurilist kujunemist: 1936. aastal valminud ajaloolist saali Ansis Cīrulise seinamaalingutega, 1960. aastal avatud modernistlikku suvekontserdisaali ning 21. sajandil lisandunud arhitektuurseid täiendusi. Ajaloolised fotod ja dokumentaalsed materjalid avavad Dzintarit paigana, kus kuurordikultuur, muusika ja arhitektuur on kujundanud ühe Läti tuntuma kultuurisümboli.