^{(Fragment) Otto Zitmanis. Mul on kahju teie poole vaadata, 2025 (Man žēl uz jums skatīties)}

Sügis jõuab Jūrmalasse rahulikuma valguse ja sügavamate värvidega, tuletades meelde muutuste ja ümberkujunemiste aega. Suve eredatele sündmustele järgnevad näitused, mis kutsuvad mõtisklema ja sisemisse dialoogi – nii kaasaegse kunsti uusimate otsingutega kui ka kultuurilooliste tunnistustega. Sellel sügisel pakub Jūrmala kultuuriruum mitmekesist programmi.

^{Džemma Skulme. Modell palliga. 1968–2008. Zuzeumi kollektsioon. Foto: Jānis Pipars}

Jūrmala Muuseum / Jūrmalas muzejs (Tirgoņu tänav 29, Majori)

• Vaade peeglisse (Skats spogulī) (04.07.–07.09.) – sajatule aastapäevale pühendatud näitus, mis toob esile Džemma Skulme (1925–2019) erakordse oskuse pidevalt muutuda, säilitades oma ajakohase mõttelaadi ja äratuntava kunstilise käekirja. Näitusel põimuvad ka perekondlikud niidid – kunstniku tööde kõrval on väljas tema vanemate Marta Liepiņa-Skulme ja Oto Skulme teosed ning tütre Marta Skulme lapsepõlvejoonistused, mis olid inspiratsiooniks. Näitus küsib: kuidas suudame muutuda, uueneda, kasvada? Skulme näide tõestab, et loovus ei tunne vanust – see on mõtte vaba jätk.

^{Aigars Bikše. Maija Borovkova valgustumine Ziepniekkalnsis kaks aastat enne islamiusku pöördumist, Birmingham, 2018. Edgarsi ja Katrīna Jaunupe kollektsioon}

• Magnetism (Magnētisms) (04.07.–07.09.) – kaasaegse kunsti näitus, mis kujutab nähtamatute niitide mängu kunstiteoste, ajalooliste esemete, faktide ja mälestuste vahel. Inspireerituna Carl Gustav Jungi “sünkroonsuse” mõistest kutsub näitus kogema peenet, intuitiivset ja kontekstitundlikku ruumi, kus kunst köidab, provotseerib ja kõlab kaasa. Teosed ja artefaktid muuseumide ja erakollektsioonide varadest põimuvad kui magnetilised niidid tunnete ja ajastu jälgede vahel.

^{Baiba Zalcmane. Autoportree uue eluga enda sees, 2022}

• Baiba Zalcmane | “Emotsioonid” (Emocijas, 10.09.–19.10.) – noore tekstiilikunstniku tööd on visuaalne vestlus väljendamata tunnete üle – kurbuse, õrnuse, rõõmu ja sisemiste võitlustega. Habrased materjalid paljastavad autori tõelise loovuse vajaduse.
• Otto Zitmanis | “Ma tahan näha päikest. Päikest ei ole.” (Gribu redzēt sauli. Saules nav., 10.09.–19.10.) – suured maalid käsitlevad inimese suhteid ja emotsionaalse pingega seotud teemasid. Võimas maaliline väljendus otsib tasakaalu karmuse ja ilu, sisemise hapruse ja välismaailma surve vahel.

^{Visvaldis Reinholds. Pealkirjata. 1950ndad. (Nikolajs ja Ingrīda Bulmanise kunstikogu)}

• “Ühelt poolt on see nii…” (No vienas puses tā…, 10.09.–19.10.) – näitus on pühendatud kultuurikriitiku ja esseisti Nikolajs Bulmanise mälestusele, avades tema ja tema abikaasa Ingrīda tegevuse kultuurisidemete hoidmisel Läti ja Kanada vahel. Eksponeeritakse perekonna kunstikogu, kuraator Gundega Cēbere.

^{„Jūrmala – 65“ – vabaõhunäitus Horna aias. Foto: Jūrmala linna omavalitsus}

Bulduri Väljak / Bulduru skvērs (Bulduri jaama lähedal)

• „Jūrmala – 65“ – Vabaõhunäitus, mis esitleb linna arengu fotograafilist retrospektiivi. See näitus täiendab Jūrmala muuseumi väljapanekut, mis on pühendatud Jūrmala 65. aastapäevale.

^{Jana Vilus}

Jūrmala Kultuurikeskus (Jomas iela 35, Majori)

• „... ja värvid jäävad“ (“... un krāsas paliek”) (01.08–20.09) – näitus, kus autismispektri häirega kunstnik Jana Vilus avab oma maailma – hetk hingeõhku, hetk naeratust, hetk erilist meeleolu. Mitmefunktsioonilise keskuse „Atver durvis Betānijā“ klient, 33 isikunäituse autor ja rahvusvahelise konkursi laureaat, leiab suurimat rahuldust selles, et inimesed tunnetavad tema töödes südamega toodu sõnumit. 

^{Eduards Metuzāls, 1919}

Aspazija Maja / Aspazijas māja  (Z. Meierovica puiestee 18–20, Dubulti)

• „Metuusala. Šveitsist Jūrmalasse“ (Metuzāls. No Šveices līdz Jūrmalai) (07.05.–27.09.) – kunstnik Eduards Metuzālsi tööd toovad esile Šveitsi mägimaastikud ja Rīgas Jūrmala meeleolud. Maalid on valminud Šveitsis viibimise ajal, kui kunstnik sõbrunes Rainise ja Aspazijaga. Näitusel saab näha seni eksponeerimata kollektsiooni – teosed on pärit kunstniku perekonna arhiividest.

Rainis ja Aspazija suvila (Pliekšāna tänav 5/7, Majori)

• Fabians Nils Īle | “Atmosfäär. Minevik, olevik ja tulevik” (09.09–09.11) – näitus mälust kui keskkonnast, milles me elame. Kolm installatsiooni moodustavad ajatelje: “Portaal” analoogfotode sein, “Pilv” – CD-dest loodud digimälu hapruse metafoor ning “Informatsioon” – televiisorite sein, mis paljastab oleviku ülekülluse. Näitus küsib: millist atmosfääri loovad meie mälestused, andmed ja pildid ning millal muutub minevik filtriks, mis määrab meie tuleviku?

^{(Fragment) Liene Lintere. Poisid järve ääres, 2024}

Bulduri Näitusemaja / Bulduru Izstāžu nams (Muižas tänav 6, Bulduri)

• “Šļura” (10.09.–08.11.) – Läti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna üliõpilase Liene Lintere isikunäitus, kus poroloon, tina ja igapäevased esemed muutuvad emotsionaalselt laetud vormideks. Töödes kehastub haprus ja sisemine dialoog selle üle, mis hoiab meid koos, kui maailm näib lagunevat..

• Võimalus tutvuda Jūrmala kunstilegendi – silmapaistva Läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) stuudio ja loomingulise maailmaga.

Art Station Dubulti / Mākslas stacija Dubulti (Zigfrīda Meierovica prospekts 3, Dubulti)

• Kristaps Ancāns & Pauls Rietums. „Literally a Very Small Celebration“ (06.06.–15.09.2025) – näitus tähistab Art Station Dubulti 10. aastapäeva, rõhutades nüüdiskunsti ja avaliku taristu koostoimet. Näitusel on keskmes protoindustriaalsed modulaar­süsteemid, mis on välja töötatud koostöös Latvijas Finieris, Troja ja IGLU Soft Play ettevõtetega. Pärast näitust jäävad mõned moodulid jaama ootesaali, luues püsiva ja funktsionaalse pärandi.

Galerii Bastejs / Galerija Bastejs (Skultes iela 10, Priedaine)

• HEILIGE STUNDE / PÜHA TUND (01.08–30.09) – näitus, kus Kristians Brekte loob visuaalse dialoogi Šveitsi sümbolisti Ferdinand Hodleri (1853–1918) teostega, maalides nende reprodutsioonid üle kui kaasaegse kommentaari esteetikale, surmale ja varjatud ärevusele. Hodleri sakraalsed kompositsioonid muutuvad groteski, seksuaalsuse ja postsümbolistliku drama taustaks – Brekte küsib: mis on „püha tund” maailmas, kus valitsevad kaos, dekonstruktsioon ja homse hirm? Tindijooned, okultsed vihjed ja musta irooniaga laetud sümbolid muudavad klassikalise kunsti elavaks ja tänapäevalgi provokatiivseks.

Dzintari rannas Turaida tänava ääres

• Kunstirand. Teekond (Mākslas liedags. Ceļojums) (11.07. – 7.09.) – ka sel suvel muutub Jūrmala rand vabaõhugaleriiks — 11. juulist kuni 7. septembrini toimub Dzintari rannas Turaida tänava ääres vabaõhunäitus Kunstirand. Teekond (Mākslas liedags. Ceļojums), kus saab näha skulptuure ja objekte Lätist, Leedust ja Tšehhist. Rannamaastikku integreeritud skulptuurid loovad dialoogi mereäärse keskkonna ja kunstnike loodud teekonnalugude vahel – nii sisemise kui ka ruumilise. Külastajaid kutsutakse aeglasele jalutuskäigule, avastama materjalide mitmekesisust, vormide mängu ja sümbolite keelt. Osalevad kunstnikud: Roberts Diners, Lilija Dinere, Matiass Jansons, Aneta Jukličková (Tšehhi), Mārtiņš Daksis, Andris Loss, Kėstutis Benedikas (Leedu), Artūrs Bogdanovs. Kuraator: Lilija Dinere.

^{Jean Denant, keskkonnakunsti objekt „Mare Balticum“, 2025. Foto: Jūrmala riigilinna omavalitsus}

Dzintari rannas, Turaida tänava merepoolse väljapääsu juures

Dzintari rannas Turaidas tänava juures on valminud uus kaasaegne keskkonnakunsti teos – „Mare Balticum“, mille autor on Prantsuse kunstnik Jean Denant. Poleeritud roostevabast terasest valmistatud peegelpind peegeldab merd, taevast, liivaranda ja vaatajat ennast. Objekt sümboliseerib Läänemere-äärsete riikide ühtsust ja juhib tähelepanu keskkonna kestlikkusele. Jūrmala on esimene kaheksast rannikuäärsest riigist, kuhu see kunstiteos paigaldatud.

^{U. Traumanis. Keskkonnaobjekt „Sõlm“, 2024. Foto: Jūrmala linna omavalitsus}

Uus Keskkonnaobjekt Kauguri Väljakul

Lisaks näitusesaalide mitmekesistele väljapanekutele on külastajaid kutsutud avastama Kauguri väljakule hiljuti loodud linnakunsti näidet – Uģis Traumanise loodud keskkonnaobjekti Sõlm (teostasid SIA „MetalProjekts“ ja DJA – Didzis Jaunzems Architecture). Objekt sümboliseerib ühtsust ja viitab Kauguri kaluriküla ajaloole, kus sõlmede sidumine oli oluline oskus. Peegel-siledaks poleeritud pind peegeldab ümbritsevat – kortermaju, ajaloolisi hooneid, katoliku kirikut, mände ja Jūrmala muutlikku taevast.