11 PÕHJUST JŪRMALA KÜLASTAMISEKS

Läänemere ranniku suurim kuurortlinn Jūrmala paikneb heas geograafilises asukohas – Läti pealinnast Riiast vaid paarikümne kilomeetri kaugusel ning mõne tunni autosõidu kaugusel Tallinnast ja Vilniusest. Mere lähedus, 24-kilomeetrine liivarand ja romantiline puitarhitektuur annavad linnale kordumatu aura. Linna ajalugu ulatub 200 aasta taha, mil Euroopas õpiti tundma mere raviomadusi ja hakkasid tekkima esimesed kuurordid. Tänast Jūrmalat iseloomustavad loodus, moodsad spaahotellid, kultuuriajalooline pärand ning kaasaegne linnaelu ettevõtluse ja puhkajatega...

1. Mugavad rannad

Jūrmala supluskultuur ulatub sajandite taha, kuigi see on aastate jooksul olenevalt iga ajastu meelsusest muutunud. Täna on 24 kilomeetri pikkune siidise kvartsliiva ja 11 heakorrastatud rannaga Jūrmala rand ahvatlev sihtkoht nii kohalikele kui välisturistidele. Merepõhi on Jūrmalas pikalt madal, seega sobib see ohutuks supluseks kogu perele. Rannad on korrastatud ning jagatud rahulikeks ja aktiivseteks puhkealadeks, saab külastada kohvikuid ja laste mänguväljakuid.

2. Jomase tänava võlu

Jomas iela on Jūrmala süda. Jalakäijate tänav, mida mööda liiguvad suvitajad ja väliskülalised lainetena aastaringselt ja iga ilmaga. Just siit sai Jūrmala alguse. Ajal, kui Jūrmalat katsid valdavalt suured liivaluited, puhus tuul liiva laiali ühes suunas ja teises suunas, vormides sedasi luiteid ja nende vahel peituvaid orge. Lätis kutsutakse sellist orgu joma’ks ning tänapäeval Jomas iela nime kandev peatänav rajati just nimelt ühte sellistest orgudest. Tänaseks on Jomas ielast kujunenud sotsiaal-, kultuuri- ja ööelu keskus; puhkajaid rõõmustavad lugematu arv kohvikuid ja restorane, uhked butiigid ja suveniiripoed, tänavakunstnikud, meelelahutuskohad ja kinod.

3. Kuurordi traditsioonid ja kaasaegne SPA

Loodus on Jūrmalat rikkalikult õnnistanud ainulaadsete ravitoimeliste maavaradega. Jūrmala on üheaegselt nii tervisliku kliimaga kuurort kui ka ravimudakuurort - siin on tervistavat muda ning mahe mereäärne kliima koos fütontsiidirikka männimetsaõhuga. Siin peituvad maapõues väävliveeallikad, broom- ja naatriumkloriidiga mineraalvesi, mis on maa alla tekitanud suure hulga meditsiinilist turbamuda, ning järvedes leidub väärtuslikku sapropeeli. Tänapäeval pakuvad Jūrmala kuurortravikeskused laia valikut meditsiini-, rehabilitatsiooni- ning spaateenuseid, olles ideealseks kohaks, kus aeglaselt puhata ja ühteaegu hoolitseda oma tervise eest.

4. Muljetavaldav puitarhitektuur

Jūrmala üks silmapaistev omadus on selle puitarhitektuur, mida esindavad dekoratiivsete tornikeste ja klaasitud rõdudega vanaaegsed kodud. Puitu eelistati spaamajade ehitusmaterjalina juba 19. sajandi keskel, kui suvitajad hakkasid linnakärast Jūrmala rüppe pagema. Puidu eriline esteetiline vorm kandis endas tollasele ajastule omaseid neoklassikalisi, juugendlikke ja rahvusromantilisi motiive. Tänaseks on restaureeritud ja külastajatele ligipääsetavad mitmed ajaloolised hooned: Rainise ja Aspazija suvemaja, Aspazija maja, "Meža māja" (Metsamaja) Ķemeri rahvuspargis, Bulduri näitustemaja.

5. Suurepärane koht puhkuseks lastega

Jūrmala on imelisim koht, kus veeta lapsepõlv. Siin puudub mõiste "igavus". Lastele pakutav tegevuste valik nii looduses kui linnas on nõnda lai, et see tunne lihtsalt puudub. Suvel saab Jūrmala 24 kilomeetri pikkusest rannast lai liivakast, kus saab teha kujusid, losse või niisama lainetes sulpsata. Lahe rannikuvee madal vesi võimaldab kõige väiksematelgi rannakülastajatel ujuma õppida.

Dzintari metsapargi mändide all asuva seikluspargi Jūrmalas Tarzāns ja võrguseikluspargi "Tīklu parks" erineva raskusastmega tegevused võimaldavad end sõltumata vanusest proovile panna ning Līvu veepargi atraktsioonid nii väikestele kui suurtele võimaldavad troopilisest kliimast osa saada. Jūrmala ettevõtjad on teinud eripakkumisi ka lastele alates ahvatlevatest menüüdest kuni spetsiaalsete spaapakkumisteni.

6. Looduse harmoonia

Jūrmala on üks vähestest linnadest Euroopas, kus külastajad saavad nautida värsket mereõhku ja männimetsade looduslikku aroomiteraapiat. Kolmandikku linna pindalast katab mets ning valdavalt jaolt eraldavad rannajoont mändidega pikitud luited. Siin on mets sõna otseses mõttes linna tunginud, tuues endaga kaasa rahu ja harmoonia tunde ning meeldiva tervitava õhkkonna nii külastajate kui ka põliselanike jaoks. Metsiku looduse austajad võivad võtta ette jalutuskäigu mõnel Jūrmala loodusrajal, mille võrgustik ulatub läbi põlismetsade ja iidsete soode. pikkust laudteed või teha kaks korda pikema ringi mööda põlluteid ja mereranda.

7. Jūrmala maitsed

Jūrmalal on täiesti omapärane maitse, kus erinevad gastronoomilised kombed on kokku sulanud piirkonna metsiku, unikaalse ja loodusliku buketiga. Muljed minevikust, uusim kulinaarne mood, klassikaline kohalik köök ja noogutus kalurite igapäevastele rituaalidele – see kõik on leitav Jūrmala restoranidest. Gastronoomilise ringsõidu ajal Jūrmalas saab nautida imelist sööki liivaluidete vahel võijõekallastel, imetleda suurejoonelist loodusvaadet ja vaikselt mööda triivivaid purjekaid. Kuid samavõrd lihtne on sattuda kaukaasia kujundusega või eksootilisse idamaise toiduga söögikohta, või leida end taas nõukogude ajas. Muidugi on ka võimalik jääda kosmopoliitsesse nüüdisaega, kus itaalia ja prantsuse toidukunst on enesestmõistetav.

8. Kultuuri ja kunsti mitmekesisus

Jūrmala ajalooline maastik ja aiad on rõõmustanud publikut vabaõhukontsertidega üle sajandi. Isegi tänapäeval saavad külalised nautida muusikat vabas õhus asuvas Dzintari kontserdisaalis ja Dzintari metsapargis, kus taustaks kajavad kajakate kauged hõiked ning päike heidab lavale loomulikku valgust. Jūrmala on ka koht, kus on võimalik nautida avalikult välja pandud kunsti, mille hiljutisimaks väljundiks on nüüdisaegse kunsti näitelavaks saanud Dubulti raudteejaam. Ajaloohuvilistele võib huvi pakkuda Jūrmala muuseumi külastamine, mille kogus on üle 60 tuhande eseme, mis jutustavad kuurordi elu-olust 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani, vanad Jūrmala postkaardid, silmapaistvate kunstnike teosed.

Jūrmalas on mitmeid galeriisid ja näitusesaale, kus saab mitte ainult tutvuda kohalike kunstnikega, vaid ka osaleda töötubades ja luua oma kunstiteoseid. Lisaks jõuab maailmatrende järgiv kunst Jūrmalas ka avalikku ruumi, nii on saanud kaasaegse kunsti ruum näiteks ühest aktiivsemast raudteejaamast – Dubultist.

9. Romantiliste päikeseloojangute võlu

Päikeseloojang on etendus, mis ei eelda pileti olemasolu ja valge rand, kust saab mälestuseks teokarpe korjata, on selle vaatamiseks parim koht. Isegi kui talvel päike Jūrmalas ei looju mere taha nagu soojal aastaajal, vaid veidi vasemale, värvub rand ja vesi siiski fotogeeniliselt värvipaleti kaunitesse roosakatesse ja oranžidesse värvitoonidesse. Jūrmala rand on 24 kilomeetrit pikk ja mitmepalgeline. Igaüks leiab laintemühas omale vaikse kohakese.

10. Aktiivne puhkus ja sport

Päike, meri, tuul, valge liiv, kilomeetrite kaugusele ulatuv rannajoon, männilõhnaline õhk... Jūrmala pakub rohkelt võimalusi erinevaks vabaõhutegevuseks ja sportlikeks hetkedeks. Mõned külastajad naudivad pikki rahulikke jalutuskäike, sörkimist või kepikõndi rannal, läbi metsade või luidete vahel, teised aga eelistavad rannavollet või jalgpalli. Tuuliste ilmade ja ekstreemspordi armastajad kogevad adrenaliini veesuuskadel või veelaual kihutades. Jõgi on aga rahuliku vooluga, suvel vesi soojeneb ja sobib ujumiseks. Jõe ääres on mitu korrastatud ujumiskohta, paadi-, süsta-, SUP-laua ja veelaua laenutused, saab sõita jõelaeva, vana purjeka ja jahtidega. Jūrmala Golf Club & Hotel’i roheluses saab mängida golfi, tennist ja squashi aga Baltikumi moodsaimas Lielupe tennisekeskuses. Talvel muutub Jūrmala rand lumiseks, 20 kilomeetri pikkuseks suusarajaks, suusatajaid on täis ka mändidega kaetud liivaluited ja vahel isegi jäätunud Lielupe looked.

11. Kuurort igal aastaajal

Jūrmala on ainulaadne sihtkoht igal aastaajal. Suviti iseloomustab Jūrmalat klassikaline rannakuurordielu. Kevadel ja sügisel satuvad linna need, kes soovivad kiirustamata nautida rahulikku puhkust looduses, tervist parandada ja oma energiavarusid taastada. Rand on sel ajal ideaalne koht jalgratturitele, kepikõndijatele ja jalutuskäikude armastajatele. Talve saabudes valdab kuurortlinna jõulueelne sagin ja tuhandete lampidega Dzintari metsapargist saab lumemuinasjutt, Jomas ielal süttib linna jõulukuusk ning kohalikud kohvikud ja restoranid hellitavad puhkajaid maitsva toidu ja kuumade

Veerõõme saab külmal hooajal kõige paremini nautida Līvu veepargis, mis on tunnistatud Põhja-Euroopa suurimaks, või ka rohkete hotellide spaa- ja basseinikeskustes, kus saab nautida nii ujumist mineraalvees kui ka meenutada suve, sulistades sooja mereveega basseinis.

JŪRMALA AJALUGU

Kalapüük

Väikesed kalurimajad ja kalamehepaadid on olnud iseloomulik Jūrmala maastikuosa ammusest ajast saati. Kuni 1830. aastateni, kui Riia Jūrmalasse (mereäär läti keeles) hakkas ilmuma ujumisasutusi, oli kalapüük peamine kohalik tegevusala. Kalurid püüdsid saaki merest (räim, lest, emakala, säinas) ja jõgedest (latikas, vimb, haug, angerjas). Heaolu olenes ilmast, õnnest ja kasvavast kalapopulatsioonist; seepärast hakkasid kohalikud kalurid 19. sajandi lõpus, kui mitmed kalaliigid jõgedest kaduma hakkasid, oma sissetulekut täiendama köögivilja- ja loomakasvatusega. Kuid seoses suvitajate kasvuga mereäärsetes piirkondades sai selgeks, et suvitajatele majutust pakkudes on tagatud tulusam ja stabiilsem sissetulek. Kalapüüdmine oli sellegipoolest tähtis osa kohalikust elust kogu 20. sajandi vältel. Jūrmala Kaluriselts asutati 20. sajandi alguses. Nõukogude ajal sai sellest kalakolhoos Uzvara, mis ehitati 1991. aastal ümber kalatöötlusettevõtteks AS Jūras līcis.

Kuurortlinna tekkelugu

Esimesed ujumishuvilised saabusid Kaugurciemsi 1730. aastatel. Esimesed mereäärsed kuurordi avati umbes samal ajal Inglismaal ja Prantsusmaal. Ujumistegevuse arendamine Kaugurciemsis jäi seisma 1812. aastal seoses Venemaa ja Prantsusmaa-vahelise sõjaga, ning kuurort viidi Riiale lähemale, Dubultisse. Alguses elasid suvitajad kohalikelt kaluritelt renditud tubades, kuid liiklussüsteemi arenemine, eriti raudtee avamine 1877. aastal, tingis suvilate buumi ning esimeste sanatooriumite ning rajamise. Nn Dueveli hotell ehitati Dubultisse 1834. aastal ning sellest sai kohaliku seltsielu keskpunkt. Esimene kuurordiasutus rajati 1847. aastal. Tollal polnud Jūrmalal kohalikku omavalitsust, nii et suvitajad asutasid ujumisseltse (Badegesellschaften), mis haldasid ja arendasid ujumispiirkondi, palkasid ühtlasi orkestreid kontsertide ja  pidude jaoks, ning arste, et hoolitseda külaliste eest ujumishooajal.

Raudtee areng

Jūrmala areng kuurortlinnaks sai suuresti teoks tänu vanimale Läti raudteeliinile, nimelt Riia-Tukumsi liin. Sellest ajast alates saabusid suured rahvamassid Jūrmalasse rongiga ning piirkond muutus ligipääsetavaks reisijatele kaugematelt Vene keisririigi aladelt. Raudteejaamad rajati olemasolevate ujumisalade kõrvale, mis omakorda olid tekkinud vanade kalurikülade juurde. Tänapäeval on Jūrmalas 14 raudteejaama, Priedainest Ķemerini. Jaamahooned moodustavad eklektilise arhitektuuristiilide koosluse, näiteks 19. sajandi lõpu puidust jaamahoone Pumpuris ning betoonist "laine" 1970. aastatest Dubultis.

Ķemeri kuurordi õitseng

18. sajandi lõpus pöörasid arstidemeris tähelepanu väävliallikatele, mida kohalikud elanikud olid kasutanud terapeutilistel eesmärkidel juba ammu. Esimene keemine analüüs piirkonna vetest tehti 1818. aastal. Esimesed patsiendid ööbisid Kemeris kohaliku metsniku juures. Väävlirikast vett toodi allikatest pangede ja tünnidega; seejärel soojendati seda ning kallati külaliste jaoks suurtesse tammevannidesse. Balti guberner-kindral von der Pahlen aitas kindlustada riikliku rahastuse ja maaostu esimese taastusravikeskuse jaoks 1838. aastal ning seepärast peetakse seda Ķemeri kuurordi asutamisaastaks. Ķemeri õitseaeg jäi 19. sajandi lõpu ja esimese maailmasõja vahele – rajati väävli - ja mudavanne pakkuvaid asutusi, loodi park ning trammiliin, mis ühendas Ķemeri Jaunemeri rannaga. Kuid esimese maailmasõja rindeliin jooksis läbi Ķemeri ning kuurort hävines. Teine õitseaeg jäi kahe maailmasõja vahele, kui 1936. ehitatud uus Ķemeri spaahotell sai eriti populaarseks. Nõukogude ajal, pärast teist maailmasõda, ehitati Kemerisse hulk sanatooriume. Seal raviti liigeste, naha ja günekoloogiliste probleemidega patsiente ning närvihaiguseid.

Kultuurielu taust

Jūrmala populaarsus kuurordina ja märgatav külastajate arvu tõus tingis ka kultuurielus õitsengu. Suvekontserte oli korraldatud Dubultis juba 1840. aastatel, ja 1870. aastatel algasid kontserdid Majoris, Horni kontserdiajas. Siin esitati 1879. aastal esimest korda sümfoonilist muusikat Jurmalas (Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll). Edinburghi kuurortmajas (tänapäeval tuntud kui Dzintari kontserdimaja) algasid kontserdid 1879. aastal.

Tuntud inimesed

Aastate jooksul on paljud Läti tuntud kultuuriinimesed – arhitektid, kunstnikud, muusikad – valinud oma kodukohaks ja inspiratsiooniallikaks Jurmala. Jurmala on lahutamatult seotud Läti tuntuima kirjandusliku duoga, Aspazija ja Rainis. Maija Tabaka, üks kuulsamaid Läti maalikunstnikke, maalib endiselt oma kodus Lielupes. Maailmakuulus klaverimängija Vestards Šimkus, viiulimängijad Elina Bukša, Paula Šumane ja Vineta Sareika ning teised Jurmalast pärit inimesed esinevad regulaarselt Dzintari kontserdimajas.